Ainus viis oma elu tõeliselt muuta, on armastuse valgusega iseenda sisemaailma valgustada.

Vestlus David Browniga.

David Brown sündis aastal 1956 Põhja Inglismaal tavalises Inglise perekonnas, kus vaimsusest eriti lugu ei peetud. Aastal 1981 kolis ta Lõuna-Aafrikasse ja elas seal järgmised kakskümmend aastat oma elust. Kaheksakümnendate aastate keskpaigas, järgides oma õe antud soovitust, osales David kahel enesearengu kursusel, mis muutsid täielikult tema elu. Veidi aega pärast seda hakkas ta nägema tavatuid nägemusi ja ilmutusi, mis kulmineerusid Krayoni energia otseedastustega. Tasapisi hakkas ta Krayoni energia kohalolekut ning tervendavat väge aktsepteerima, mõistes, et tal on nüüd Krayoni näol olemas oma isiklik nõuandja. Aastal 1997 toimus Davidi esimene avalik Krayoni kanaldus kitsale ringile ja sellest ajast alates teeb ta neid regulaarselt nii väikse kui suure kuulajaskonna ees paljudes riikides üle maailma. Ta on üks Krayoni algse kanaldaja Lee Carrolli poolt äramärgitud energia vastuvõtjast ja kanaldajast. Toetudes Krayonile on David loonud meie sisemaailmas oleva perekonna tervendamise süsteemi, mis põhineb käsitlusel, et mikrokosmos ja makrokosmos on üks ning meie päikesesüsteem ja perekonna struktuur on sarnased.

David Brown räägib enda kogemustest nii:

Energiat saab just see asi, millesse sa panustad. Pikka aega tegin ma Krayoni tööd, kui seda nii saab nimetada, paralleelselt oma päris tööga – mul oli oma tehniliste seadmetega tegelev firma, mis töötas küllaltki edukalt – ma olin 20 inimese tööandja. Mingil ajajärgul esitasin ma pidevalt Krayonile ühe ja sama küsimuse - kuidas laiendada oma äri, et muuta see kasumlikumaks ja saada rikkaks? Välja aga tuli lõpuks nii, et ma panin oma firma kaks aastat tagasi kinni – ma lihtsalt ei tahtnud selle asjaga rohkem tegeleda. Soovisin täielikult pühenduda sellele, mida õpetab Krayon, aidata teisi ja iseennast, rääkida inimestele Krayonist. Mulle meeldib mõtiskleda ja mediteerida, unistada, kuid vastupidiselt minu soovile ja nägemusele ei olnud minu sisemise tasandi töö nii tulemuslik ja õnnistav, kui ma seda soovisin. Ja seda niikaua, kuni ma mõistsin, et mul kulub oma ärile liiga palju energiat. Aga äri on ju äri – pidevad probleemid, võitlemine ja rabelemine, kiirustamine, jne. Väga oluline on elus aru saada ühest asjast: energiat saab just see, millesse sa panustad. Ma olin oma energiat väga palju ärisse investeerinud ja iseennast peaaegu unustanud. Kui ma sellest aru sain, siis otsustasin, et ei taha kulutada oma energiat tühiste asjadega võitlemise peale ja tegin sellele lihtsalt lõpu. Ma muutsin oma elu ja ei pööranud suurt tähelepanu sellele, kui palju ma materiaalses mõttes kaotan. Põhimõtteliselt ei olnud see minu jaoks siis oluline ja ei ole ka nüüd.

Kõik probleemid põhinevad armastuse puudusel. Olen aastaid tegelenud iseenda ja elusituatsioonide vaatlemisega ning üritanud nendest õppida. Selgub, et ei olegi nii lihtne täielikult ärgata ja teadvel oleku seisundisse jõuda, sest meie peas toimub pidevalt mõttetegevus ja see teeb meie tajud ebaselgeks. Ainult siis, kui teadlikkus on ärganud, muutub meel selgeks ja mõtted muutuvad “kergeks, helgeks ja valgeks” ning palju täpsemaks või isegi veatuks. Ning siis hakkavad tulema ka vastused. Ka madalamal teadvustasandil on võimalik saada vastuseid, aga need on hoopis teistsugused kui kõrgemal teadvustasandil. Meil on vaja olla iseendaga leebe ja kannatlik ning võtta enda jaoks aega, et rahulikult mediteerida. Seal, kus puudub rahu, on kindlasti peidus mõni oluline õppetund. Meie missioon on luua rahu sinna, kus on ärevus ja mure või rahutus ning armastus sinna, kus on vihkamine. See on asja tuum. Oma teekonna kestel võib meil ette tulla mitmeid hirmuga seotud katsumusi. Ma ei mõtle siin mingit abstraktset hirmu, vaid meie oma isiklikku ja ainukordset hirmu, mida võib nimetada ka isiklikuks valeks, mis tavatseb ilmuda alateadvusest just siis, kui me oleme näiteks vastamisi tundmatuga. See hirm elab meie sisemaailmas ja peegeldab armastusepuudust ehk armastusevajadust.

Krayon ütleb, et kõik probleemid põhinevad armastuse puudumisel ja alati saab see alguse meie sisemaailmast. Meie ise peegeldame selle välismaailma ja loome selle probleemi sellisena nagu see parasjagu ilmneb. Kui me oma sisemaailma ümber muudame, siis kaob probleem igaveseks ja minevik ei kordu. Kui me üritame seda probleemi lahendada välismaailmas, siis kulutame küll palju aega ja energiat ning meile võib isegi tunduda, et probleem leidis lahenduse. Kuid kas võime olla kindlad, et see enam ei juhtu? Vaevalt küll. Ainus viis olukorda tõeliselt muuta, on valgustada armastuse valgusega oma sisemaailma.

Vaatle hoolega iseennast ja oma elu, tunneta mis sulle ei meeldi, mida sa soovid muuta. Pea siinkohal meeles ühte reeglit: sinu unistused ei saa kunagi olla suuremad, kui on sinu energia. Madala energiatasemega inimene ei ole võimeline miljonist eurost unistama, sest tema sisemine olemus pole suuteline sellesse uskuma. Unistuse ja illusiooni vahel on suur erinevus.

Esimene samm on tunda ära oma praegune olukord ja seda aktsepteerida. Järgmine samm on minna oma sisemaailma. Sina ise oledki ju Jumal ja sa suudad teha kõike seda, mida temagi. Kui sa ütled, et Jumal on Looja, siis järelikult oled ka sina ise Looja. Seesmiselt haavatuna lood sa aga haavatud ja väärastunud välismaailma. Sa ei pea oma energiat kulutama välismaailmaga tegelemisele, vaid sisemise maailma tervendamisele.

Meie ise valime endale oma vanemad. Me elame duaalses maailmas ehk tegelikkuses. Alguses lõime oma kogemuse vaimumaailmas, siis tõime selle siia kolmemõõtmelisse maailma, et selle järgi elada, seda mõista ja muundada see armastuseks. See oli meie tahe. Me nõustusime sellega, et kogu meie perekond on sisemiselt haavatud ja et teadvustasand on selline, mis teeb ka meid haavatuks. Seetõttu on kõik meie maine elu täielikus kooskõlas meie vaimse olemuse vajaduste ja soovidega.

Meie ise olime need, kes valisid endale just need vanemad, et saada täpselt selline kogemus, mida ainult nemad meile anda said. Sellest perspektiivist vaadates ei ole ükski kogemus läbikukkumine. Vaim ei anna meile kunagi selliseid ülesandeid, mida me ei suuda saavutada. Vaata tagasi oma käidud teekonnale ja sa näed, kui suur erinevus on selle sinu vahel, kes seda teekonda alustas ja selle vahel, kes sa oled nüüd.

Sisemine perekonstellatsioon. Väga oluline on tunnustada ja mõista oma elu, oma suhtumisi kõige ümbritseva suhtes, oma kontseptsioone ja oma sümpaatiaid või antipaatiaid. Vaatle oma elu kui mudelit – mis teeb sind vihaseks või kurvaks, mida sa kardad? Nende kolme põhiemotsiooni põhjustaja on alati haavatud sisemine laps – järelikult võib just tema näidata sulle kätte sinu füüsilise ja mentaalse valu varjatud allika. Aga laps ei ole ju kunagi üksinda, alati ümbritseb teda perekond (isegi kui tegelikus elus see nii ei ole), sest jumalikus maailmas on lapsel alati ema ja isa, vennad, õed, onud ja tädid. See sisemine perekonstellatsioon loobki meie elu tegelikkuse, olles samaaegselt ka päikesesüsteemi otsene peegeldus. Isa – Päike, Ema - Maa, sina ise - Kuu. Merkuur - vend, Veenus - õde, Saturn - onu ja Jupiter - tädi. Selleks, et see süsteem (perekond) saaks olla tugev ja terve, peavad kõik need energiad üksteisega harmoneeruma. Armastusevalgus on see, mis seda süsteemi tasakaalustab ja tervendab, seetõttu on vaja saata armastust oma onudele ja tädidele, vendadele ja õdedele, ning kõige rohkem oma emale ja isale. Selle süsteemi kõige esimene element on isa, kes esindab meesenergiat, mis on nagu jõesäng, milles naiseliku energia jõgi saab voolata. Meesaspekt on see, mis hoiab ja naiselik aspekt on see, mida hoitakse. Samamoodi nagu Päike hoiab Maad ja teeb ta õitsvaks ning viljakaks. Seetõttu ongi esmalt vaja tervendada seda, mis hoiab. Kui sisemine maskuliinset energiat esindav isa on tervendatud, siis terveneb automaatselt ka sisemine ema ehk naiselik aspekt. Ja asi ei ole selles, kes on tähtsam vaid järgnevuses. See on nagu kett või ahelreaktsioon – terve ning terviklik isa viib terve ja tervikliku emani, mis omakorda viib meid terve ja tervikliku lapseni ja teiste tervendatud pereliikmeteni ning lõppkokkuvõttes terve ja harmoonilise perekonnani.

Oluline on aru saada, et suhtes lapsega esindab ema maskuliinset aspekti, seega, et laps saaks olla terve, peab ema olema terve ja terviklik. Aga ema saab olla terve ja terviklik kui tema mehe (lapse isa) armastus teda hoiab ja toidab. Kui isa on perkonnast puudu või ei täida oma rolli on ema sunnitud liikuma isa kohale. Tagajärjeks on see, et perekonnas on puudu harmoonilisest naiselikust ja mehelikust energiast.

Igal õhtul enne magamaminekut saada oma isale armastust, või siis sellele osale iseendast, mis esindab sinu jaoks sinu isa ja on samal ajal ka sinu olemuse meesaspektiks. See loob terve struktuuri, läbi mille saab ema energiaga seonduv naiselik aspekt iseennast manifesteerida. Kui nii mehelik kui ka naiselik aspekt astuvad oma arhetüüpsetesse rollidesse, siis ongi sisemine perekond ehk keha ja hing tervenenud.

Hoolitse lapse eest. Meil on vaja mõista tervenemise olemust. Sisemises maailmas on kõik valgus, vibratsioon ja energia. Veendu, et sul on selle sisemise transformatsiooni tegemise jaoks piisavalt energiat, hoolitse oma keha vajaduste eest – hinge suhtes on keha maskuliinne. Anna oma kehale tervislikku toitu, luba tal liikuda ja värsket õhku hingata. Selleks, et sisemine transformatsioon saaks toimuda, peab pidevalt liikuma piisaval hulgal energiat nagu jões, mis lakkamatult edasi voolab. Kui energia on voolamises, siis on kõik väga lihtne – see peseb tee pealt eest kõik ummistused ja vanad uskumused ning sisemine laps saab elada valges ja helges ruumis. Hoolitse selle lapse eest. Märka teda, püüa teada saada, mida ta tahab ja anna talle seda, mida ta vajab, et ta saaks olla rõõmus, terve ja õnnelik.

Kõik sellised tunded nagu viha, hirm ja kurbus peegeldavad armastuse puudumist ehk teisisõnu haavatud sisemist last. Meie ülesanne on minna selle haavatud lapse juurde – oma hinge juurde – teha kindlaks, mis teda haavas ja kuidas see juhtus ning hoida sellist õhkkonda, mis võimaldab armastuse energial teda tervendada. Sisemine laps on väga õnnelik, kui talle lähenetakse tingimusteta armastusega, sest armastusele reageerivad lapsed alati - see on üks põhilisi asju mida lapsed vajavad. Kõigi meie probleemide ja läbikukkumiste põhjuseks on alati haavatud sisemise lapse aspekt – ja seda 100% juhtudest. Alati on võimalik leida keegi, kes on meie sisemist last haavanud. Aga tasub meeles pidada: teistele teevad haiget ainult need, kes on ka ise haavatud.

Me tõmbame endale ligi seda, mis on meie sees. Maailma ajalugu on sõdade ja konfliktide ajalugu. Rahvuste ja inimeste teadvusesse on kodeeritud ebakindlustunne ning valmisolek ennast relvaga kaitsta, sest paljud võõrad väed on toore jõu ja vägivallaga meie maid vallutanud ja meie üle valitsenud. Me kõik oleme tuttavad selliste energiatega. Kõigi esimeseks ülesandeks on vabaneda sisemisest agressioonist ehk sõjakuse energiast, sest me tõmbame endale ligi seda, mis on meie sees olemas. Selleks, et elada turvalist, rahulikku ja armastavat elu, ei ole meil neid energiaid vaja. Kui soovime armastust ligi tõmmata, siis on vaja saada lahti sellest, mis ei ole armastus. Militaarenergiad on teinud eriti meestele tohutut kahju. Mehe ülesanne on perekonnas struktuur luua, olla nagu Päike, luua oma päikesesüsteem. Isa on sama, mis Päike – valguse, helguse, armastuse, soojuse, rahu ja turvalisuse allikas. Kui sinu isa on haavatud, siis on sinu elus vähe päikesepaistet. Isa ehk mees on see, kes hoiab, aga kui ta seda mingil põhjusel ei tee või ei ole suuteline tegema, siis ei tee ka sina seda oma perekonnas. Sa lihtsalt ei tea, kuidas seda teha, kuna sinu sisemine isa aspekt on haavatud. Kui me ei oska hoida, siis üks osa meist – meesaspekt – ei toimi. Me ei oska luua armastavat keskkonda, ei tea kuidas hoida ülal oma unistusi ja seetõttu ei saagi need täituda. Hoida saab ainult armastusega, kui tahad midagi hoida jõuga, siis on see vägivald.

Parim viis tõeliselt andestada on teha seda sisemaailmas. Kõik toimuv leiab aset sisemaailmas: kui see on täiuslik ja terviklik, siis on samasugune ka välismaailm. Kui puuduvad konfliktid sisemisel tasandil, siis ei ole neid ka välises maailmas. Seetõttu parim viis tõeliselt andestada ja vabandust paluda on teha seda sisemaailmas. Välismaailm ainult näitab kas sa oled seda teinud lõplikult ja tõeliselt. Kui jah, siis sinu suhted inimestega muutuvad ja armastus voolab teie vahel; või kaovad need inimesed vaikselt sinu elust. Sinu süda on tulvil rahu ja ei ole enam jälgegi süütundest, on vaid armastus.

Ka andekspalumine on selline protsess, mis peab toimuma eelkõige sisemaailmas; sul on vaja lihtsalt lasta sellel energial voolata. Ära anna hinnanguid, luba lihtsalt vabandamise energial läbi enda muret tekitavasse probleemi voolata, aga kaasa alati sellesse protsessi oma isa. Seda isegi nendel juhtudel, kui probleem ei ole kuidagi sinu isaga seotud. Esmalt luba vabandamise energial voolata läbi iseenda, siis läbi oma isa ja alles siis kaasa probleem; lõpuks võid lasta sel energial voolata ka teistesse pere- konstellatsiooni osalistesse. See on sisemine töö. Et midagi terveks teha või vabandust paluda, ei ole vajadust välismaailmas kuskile minna ega inimestega kohtuda. Teised ei pruugi olla valmis selleks, milleks oled sina, või on nad kõnealuse juhtumi juba unustanud. Võib-olla oled ainult sina teinud mingist sündmusest probleemi.

Andekspalumise energia aitab vabaneda süütundest. Keegi ei ole täiuslik ja kedagi ei saa süüdistada – juhtub just see, mis peab, vastavalt jumalikule plaanile. Vabandamine paneb andestamise energia voolama. Ja niipea kui see juhtub, saab voolata ka armastuse energia, mis äratab üles teadlikkuse ja toimuda saab transformatsioon.

Armastusel on oma loogika. Me kõik oleme teel uinunud teadvuse seisundist virgunud teadvuse seisundi poole. Uinuv teadvus on nagu pimedus ja virgunud teadvus on valgus, helgus, kergus ja armastus. Ometi need inimesed, kes ei ole ärkvel, ei saa seda näha – nad arvavad, et elu on võimalik ainult selle mudeli järgi, mida nemad tunnevad, isegi kui see on tulvil probleeme ja väljakutseid. Nad saavad teistsuguseid vastuseid kui need, kes elavad teadlikult. Aga elu ei ole intellektuaalne harjutus ja see, mis inimlikust vaatevinklist tundub loogiline, ei ole alati looja tahtega kooskõlas. Armastusel on oma loogika.

Eesti keelde tõlkis Riina Soone